RoHS-i direktiiv

Näide tootja vabatahtlikust kinnituskleepsust

RoHS-i direktiiv ('Restriction of Hazardous Substances Directive') on ohtlike ainete kasutamist piirav Euroopa Liidu direktiiv. Esimene RoHSi direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, RoHS 1) võeti vastu 27. jaanuaril 2003.^[1] 2011. aastal tuli teha direktiivi mitmeid olulisi muudatusi ja seetõttu sõnastati RoHSi direktiivi tekst ümber. 8. juunil 2011 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL (teine RoHSi direktiiv, RoHS 2) tunnistati RoHS 1 alates 3. jaanuarist 2013 kehtetuks.^[2]

RoHSi direktiiv käsitleb teatud ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Direktiiviga piiratakse peamiselt kuue aine ja ühendi kasutamist liikmesriikides turustatud uutes toodetes. RoHS 1 direktiivis sätestatud piirangud jõustusid 2006. aastal kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. RoHS 2 direktiivis sätestatud piirangud tuli liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 2. jaanuaril 2013.

RoHS 2 direktiivi on pärast vastuvõtmist samuti korduvalt muudetud.^[3]

RoHSi direktiiv on tihedalt seotud WEEE direktiiviga (2012/19/EL), mis reguleerib elektrooniliste jäätmete käitlemist ja taaskasutust.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, 27. jaanuar 2003, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastatud)

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastatud)) konsolideeritud tekst Euroopa Liidu Teatajas.

[1]

[2]

[3]